Saastumine on kõige sagedasem põhjus, miks seenekasvatus ebaõnnestub. Olgu sul töös vedelkultuur, agar, teramütseel või substraat – kui protsess ei ole piisavalt steriilne, hakkavad sinu valitud seenekultuuri asemel peagi kasvama hallitusseened või bakterid.

Hea uudis on see, et enamik saastumisi on ennetatavad ja õigete meetodite ja töövahendite kasumisel enamasti välditavad.

Mis on saastumine seenekasvatuses?

Saastumine tähendab, et kasvukeskkonda satub mõni muu mikroorganism peale soovitud seenekultuuri.
Enamasti on selleks:

• hallitusseened
• bakterid
• pärmseened

Tihti kasvavad nad kiiremini kui seeneniidistik ja võtavad seenele mõeldud toitaineid endale. Tulemuseks on nõrk või täielikult hävinud seenekultuur.

Terve mütseel on enamasti:

• ühtlaselt valge
• tihe ja niidistikuga kaetud
• ilma ebameeldiva lõhnata

Levinumad saastumise vormid

1. Rohehallitus (Trichoderma)

Tunnused:

• Alguses valkjas laik
• Mõne päevaga muutub erkroheliseks
• Levib kiiresti laikudena

Roheline värvus tekib siis, kui hallitus hakkab eoseid tootma. Kui näed rohelist tooni, on partii praktiliselt päästmatu sest eosed levivad kiiresti üle substraadi.

Põhjused:

• Ebapiisav steriliseerimine
• Saastumine läbi inokulatsiooni
• puhastamata töökeskkond

2. Bakteriaalne saastumine (“märg tera”)

Tunnused:

• Terad on limased või läikivad
• Ebameeldiv hapu lõhn
• Mütseel näib õhuke ja nõrk

Sageli ei ole värvimuutust, seega on lõhn siin oluline indikaator.

Põhjused:

• Liigne niiskus teras
• Liiga lühike steriliseerimisaeg
• Nõrk või stressis kultuur

3. Must hallitus

Tunnused:

• Mustad või tumehallid täpid
• Pulbriline pind
• Kiire levik

Sellise saastumisega anumat ei tohiks siseruumides avada – eosed levivad kergesti.

4. Pärmseene saastumine

Tunnused:

• Kreemjas või kollakas pind
• Läikiv, “võine” tekstuur
• Ei moodusta niidistikku

Sageli tekib ülekannete ajal, kui steriilsus pole piisav.

Kus saastumine kõige sagedamini tekib?

Kõrgeim risk on alati seal, kus on rikas toietainete segu 

• Agariga töötamine
• Teramütseeli inokuleerimine
• Vedelkultuuri valmistamine

Viljumisfaasis on risk väiksem, sest tugev mütseel suudab paremini konkureerida.

Kuidas saastumist ennetada?

1. Steriliseerimine peab olema korrektne

Kõige steriilsem tulemus jääb autoklaavi või survepoti kasutamisel. Tähtis on õige rõhu, temperatuuri ja aja järgimine. 

• Teramütseel: 121°C juures 90–120 minutit
• Agar ja vedelsööde: 20–30 minutit 121°C

Ajaga ei tasu kokku hoida.

2. Kontrolli niiskust

Liigne vesi on bakteritele soodne kasvupinnas.

Õigesti ettevalmistatud tera:

• Seest hüdreeritud
• Väljast kuiv
• Purki ei jää vabalt loksuvat vett

3. Töötingimused

Ideaalne lahendus on laminaarse õhuvooluga tööpind.
Alternatiivina sobib ka hästi ette valmistatud kinnine kast (still air box).

Oluline:

• 70% alkohol pindade puhastamiseks
• Rahulik ja sujuv töö
• Nõelte kuumutamine/steriliseerimine enne igat inokulaarimist

4. Kontrolli kultuuri kvaliteeti

Terve vedelkultuur:

• Selge vedelik
• Ilma hägususeta
• Nähtavad seeneniidistikud

Millal tuleb partii kindlasti ära visata?

• Erkroheline või must hallitus
• Tugev hapu või mädamuna lõhn
• Limane 
• Kiire ebatavaline kasv

Saastunud teramütseeli ei ole mõistlik “päästa”. See raiskab aega ja võib levitada eoseid teistesse projektidesse.

Kuidas hoida saastumise protsent madal?

Kui eesmärk on stabiilne tulemus:

• Testi kultuure enne massilist paljundamist
  
• Ära kiirusta ülekannetega
• Hoia töökoht alati  puhas

Professionaalne kasvatamine ei põhine õnnel, vaid kontrollitud protsessil.

Kokkuvõte

Saastumine ei tähenda, et sa ei oska seeni kasvatada. See tähendab, et kuskil protsessis on vaja puhtust parandada.

Õige steriliseerimine, puhas töövõte ja kvaliteetsed kultuurid vähendavad probleeme märgatavalt.